Aktsiate ostmise kontrollnimekiri
Näide koos selgitustega
Autor: Tõnn Talpsepp
Olen siin ära toonud näite kontrollnimekirjast, mida ise investeerimisel kasutan. Lisaks punktidele olen juurde kirjutanud ka lühikese selgituse.
Oluline on antud nimekirja järgida enne tehingu tegemist. Hiljem võivad põhjused olla juba hägustunud. Kuid ka juba olemasoleva positsiooni puhul võib püüda antud nimekirja osaliselt rakendada, sest teatud suunised selleks on siin olemas.
See kontrollnimekiri on mõeldud investeerimispositsiooni võtmiseks. Mul on näiteks mõneti analoogne, aga eraldi kontrollnimekiri selleks kuidas positsiooni monitoorida peale seda, kui investeering on juba tehtud.
1 Mis põhjusel ma tehingut antud aktsiaga teen?
Oluline on kirja panna algne investeerimistees või -põhjus. Kui see ei ole kirjas, siis hiljem ununeb või hägustub põhjus ja siis ei saa korralikult analüüsida, kas ja mida oleks mõistlik investeeringuga edasi teha.
Näiteks on minu portfellis Tallinna Kaubamaja, mis on seal põhjusel, kui kõige paremate asukohtadega ning finantsiliselt väga tugev Eesti jaemüügiettevõte. Kui ka jaeturul peaks midagi juhtuma (majanduslangus vms), eeldan, et Tallinna Kaubamaja suudab sellest ettevõttena edukalt välja tulla.
Kuni see investeerimistees kehtib ja online kaubandus pole võimust võtnud, võin muude tingimuste sobivuse korral hoida positsiooni. Kui see enam ei kehti, siis peaksin müüma. Investeerimistees võib mõnevõrra aja jooksul muutuda.
2 Kui palju ma algselt tehingusse raha panen?
Rahahulk teatud protsendina portfellist.
3 Kas ja kui palju olen ma valmis kapitali lisama kui hind läheb minu vastu või vastavalt ootustele?
Millised on piirid, kust raha lisan ehk nt suurendan positsiooni. Viimasel ajal ei osta ma praktiliselt kunagi aktsiaid juurde siis, kui hind on kukkunud, sest tavaliselt on hinna languseks mingi põhjus. Teatud juhtudel, kui erinevad hindamismeetodid ja -mudelid näitavad väga üheselt positiivseid märke, siis võin osta, kuid seda on juhtunud väga vähe kordi. Vajadusel ostan juurde siis, kui saan kinnitavaid signaale ehk nt ka hind hakkab positiivses suunas liikuma.
4 Mis on algne hinnasiht?
Enne investeerimist pean läbi mõtlema elementaarsel tasemel riski ja tulu suhte ehk panema paika, mis võiks olla see aktsia hind, kuhu ma loodan, et aktsia tõuseb. Oluline on ka see, kaua ma eeldan selleks aega kuluvat.
Hinnasihini jõudmine ei tähenda, et ma siis positsiooni maha müüksin. Reaalselt hindan hinnasihte investeeringut hoides mitmeid kordi ümber ja võin korrigeerida nii alla-kui ülespoole.
5 Mis on stop hind?
Positsiooni võttes mõtlen läbi, kui palju ma olen valmis kaotust kannatama enne kui positsiooni müün. Stopi kaugus sõltub sellest, kui riskantseks ma investeeringut pean. Riskantsemate investeeringute puhul on stop kaugemal ja vähem riskantsete puhul lähemal.
6 Kas hinnasiht ja stop toovad mõistlikku riski ja tulu suhte?
Meeldetuletus endale, et ma mõtleksin investeeringu riski ja tulu suhtest. Vahest aitab see meelde tuletada, et pole mõtet teha tehingut, kus võin kaotada palju ja võita vähe.
7 Milline on eeldatav ajaraamistik hinnasihini jõudmiseks?
Meeldetuletus endale, et hinnasihil peab olema ka ajaline mõõde.
8 Kui kaua on plaanis aktsiat hoida?
Teatud investeeringuid plaanin sisuliselt algselt hoida lõpmatuseni (nt teatud väärtuspõhise investeerimise lähenemisel baseeruvad ideed) või siis ajani, kuni investeerimistees kehtib.
Samas on mul olnud ka investeeringuid, kus ma ootan mõne sündmuse või arengu toimumist ja peale seda ongi plaan müüa.
9 Mis võiks olla uudis/jõud/sündmus, mis paneb aktsia hinna liikuma?
Sellest jääb tihti raha teenimiseks väheks, kui vaid mina arvan, et tegemist on hea investeeringuga. Ka teised peavad sellisele järeldusele jõudma. Ning tihti on selleks vaja mingit kinnitavat uudist või sündmust või näiteks häid majandustulemusi.
Pean investeerides kirja panema, mis võiks selliseks sündmuseks olla. Kõige lihtsam variant on lihtsalt see, et ootan, et hind lihtsalt liikuma hakkaks. Siinkohal aga toonitan, et investeerimise põhjus on ikkagi ka sel juhul kuskil mujal. Hinna liikumine on lihtsalt kinnitus, et keegi teine veel ostab.